uurimis- ja arendustegevus, loodusressursside kasutamine ja areng ning rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital (Stiglitz). Majanduskasvu otsesteks põhjusteks võib olla tehnika areng, tootlikkuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudseteks põhjusteks peetakse üldist haridusetaset, sidemeid välisriikidega, poliitilist stabiilsust, hästi toimivat riigiaparaati (Vikipeedia). Majanduskasvu oodatakse ilmselt juba igas maailmaotsas. Paraku tundub, et majanduslangus pole veel peatunud. Töötukassa statistikast võib välja lugeda, et töötute arv ainult kasvab (Töötukassa). Eesti panga statistika näitab, et majanduslangus ei ole veel peatunud, aga on tublisti pidurdunud (Eesti Pank). Selle järgi võib ennustada, et varsti majanduslangus ehk peatub. Inimesed ootavad juba ammu uut majandustõusu. Siis tuleks juurde jälle uusi töökohti, tõuseksid palgad ja suureneks tarbimine.
Aga samas on ka nende õnnelike puhul võimalused valida antud neile ette asjaolude poolt, mida nad ise ei ole valinud. Ja siin olemegi jälle ringiga alguses tagasi nagu Ilja Muromets pärast iga oma teekonda. Me ei saa valida oma vanemaid, sünnikohta ega sünniaega, sugu, emakeelt ja kultuuri. Need määravad palju. Vanemad saavad oma lapsi mõjutada-koolide ning huvialade suhtes. Nad saavad anda lapsele mingi suuna kätte. Inimesed ei saa valida, et mis aastakümnel või kus maailmaotsas nad oleksid tahtnud sündida. See on juba omakorda meie vanemate valik. Kui näiteks keegi otsustab lapse saada, siis ta on teinud valiku, et ta tahab seda last saada ning sellest sõltuvalt tulevad talle uued valikud, millele ta varem ei ole mõelnud. Omaette keeruline lugu on õnnelikkusega. Kas meie oma kannatustes, majanduskriisis, töötaolekus oleme õnnelikud? Välised olud ei peaks inimest tema sisemiselt rajalt ega identiteedist kõrvale kandma, mis on märksa enam kui õnnelikkus
annaabi.ee 
