Patrick 1853. aastal. 10. augustil 1893. aastal tutvustas Rudolf Diesel oma esimest mootori mudelit. 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pani Diesel oma mootori tööle maapähkliõliga. Esimene biodiisli patent anti välja 31. augustil 1937. aastal Brüsseli Ülikooli teadlasele G. Chavanne'le. Euroopa Liidus hakati tõsisemalt biokütustele tähelepanu pöörama alates 2001. aastast. [7] Kolmveerand inimkonnast kasutab kütteks ikka veel puitu. Puidukasutajaid ei ühenda sellised võimsad maailmaorganisatsioonid nagu söe- ja naftatootjatel. Seetõttu jääb mulje, et puidu 3 kasutusala on kitsas ja ebaoluline. Bioenergia Komitee asutamise ajal Eestis (1998) nenditi, et ka meil puudub ülevaade ja infovahetus biokütuste kasutamise kohta ning ettevõtete vaheline koostöö. [2] Et biokütused suudaksid teiste kütuseliikidega võistelda, peavad nad olema kättesaadavad ja transporditavad
tekstiilitööstus umbes 30%, suhkrutööstus 70%, piimatööstus 80% põllumajanduslikku tooret. Põllumajandust peetakse üheks tähtsamaks riigi majandusliku suveräänsuse ja rahvusliku julgeoleku tagatiseks. On levinud arvamus, et peamiste toiduainetega peaks iga riik end suutma ise varustada, et mitte sattuda sõltuvusse välismaisest impordist ja seda eriti kriisisituatsioonides. Rahvastiku toiduga varustamisest on saanud üks tähtsamaid globaalprobleeme. Suured maailmaorganisatsioonid nagu ÜRO ja FAO on püüdnud edutult lahendada üht tänapäeva suuremat paradoksi, mis seisneb selles, et kui Euroopa riikides valitseb toiduainete ületootmine ja seetõttu ollakse sunnitud tootmist piirama, siis samal ajal kannatavad paljud Aafrika ja Aasia riigid näljahäda käes. ÜRO andmetel on vaid 1/3 inimkonnast kindlustatud toiduga, millel on küllaldane kalorsus ja ratsionaalne struktuur. Maa kui tootmisfaktor on tervikuna piiratud