728. 13 Schillebeeckx on ka siinkohal ettevaatlik: ta möönab, et vahel võib kannatus muuta inimest tundlikumaks või isegi muuta tema elu, ent lisab kohe: ikkagi on kannatust maailmas ülearu palju (sealsamas, 724-725). 14 “Karu süda”, lk. 150 15 Nikolai Baturin, “Kentaur”. Eesti Raamat, Tallinn 2003, lk. 538 “sünnikisa nagu jätkas surmakarjet, oli vaid veidike pikem ja optimistlikum“16. Surma jätkab sünd, mitte lunastus ja igavene elu – kristlikust maailmamudelist jääb Baturini looming eraldiseisvaks. III Ei aristotellik eetikafilosoofia ega kristlik moraaliõpetus tunne eetilise ja esteetilise seostamist – Baturinil aga käib eetiline õnnevastasus kokku nii valu kui ka iluga. Baturinlikud kannatused on kaunid, neid esitatakse lausa ihaldusväärsetena – otsekui pannes lugejat endalegi kannatusrohket elu soovima. Lugeja mõtleb Baturinit lugedes: kui ilus on surra leekides nagu „üks kaunis inimkehast
kinnitasid seda lõplikult. Maa kerakujuliseks tunnistamisega kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike ja Kuu, viis planeeti (Marss, Veenus, Jupiter, Merkuur ja Saturn) ning tähtede sfäär. See seisukoht põhines valdavalt antiikastronoomide õpetusel, kuid läks vastuollu taevakehade vaatlusandmetega. Silmaga jälgitavad planeetide trajektoorid polnud seletatavad geotsentrilisest (maailmakesksest) maailmamudelist lähtuvalt. Mikolaj Kopernik poola õpetlane · Polnud nõus traditsioonilise seisukohaga · Jõudis taevavaatluste ja arvutuste kaudu järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Nii pani ta aluse heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. · Kõhkles oma järeldusi avaldamast, kuna need olid vastuolus Piibliga. · Katoliku kirik keelas Koperniku õpetuse kui pühakirjaga kokkusobimatu. Ka alanud
annaabi.ee 
