Kauplemine kulges vaevaliselt, reisimine riigi konvoi valve all, saabumise ja lahkumise range kontroll tegid ettevõtmise kulukaks ning kerge saak meelitas ligi piraate. Õigusteaduse jaoks tuli suurem probleem aga küsimusest, kuidas ja milliste õigusreeglite alusel käia ümber indiaanlaste ja Lääne-India rikkustega. Kiriku ja paavsti universaalsustaotlusest tulenevalt pidi saabuv maadeavastuste ja vallutuste ajastu ühtlasi saama kristliku maailmamisjoni ajastuks, kuid Euroopa valitsejad tundsid rohkem huvi ainelise kasu vastu. Vallutajad alustasid indiaanlaste kirjeldamatut tapmist ja paljaksröövimist, sellele vaatamata, et Kolumbus oli neid kirjeldanud kui pehmeloomulised, rahuvalmid, hellad ja külalislahked. Portugallased ja hispaanlased olid sattunud väärismetallide ja maavarade poolest rikkale maale ning nad ei hakanud oma peakesi vaevama mõtetega, kellele see varandus tegelikult kuulus
tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik viimase perioodi jooksul saavutab. Euroopakesksest kirikust saab ülemaailmne suurus. Otto Brunneri jaotus: - Arhailine ajastu: …-12. saj - Vana-Euroopa ajastu: 12.-19. sajandi algus (lähtub sots.ajaloost, milline oli Euroopa ühiskondade sotsiaalne korraldus). - Industriaalne ajastu Carl Andresen: - Esimene periood: u aasta 700.
annaabi.ee 
