Nende abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks nõuti kõigilt tööstus-ja kaubandusettevõtetelt erilist ,,kriisimaksu" e. käibemaksu riigile. Ligi poole võrra vähenesid maatööliste palgad (nt. 1933. a. said mehed 14,4 ja naised 10,7 kr. kuus palka). Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem. Seetõttu puudas maailmamajanduskriis Eestit väga valusalt. - Pidev hindade ja sissetulekute langus vähendas ostujõudu ja viis põllumajanduse järjest raskemasse seisukorda. Rahapuuduse tõttu ei suutnud talud enam osta põllutööriistu, masinaid, mineraalväetisi ja täita oma võlakohustusi pankades. Talude ostujõud vähenes rohkem kui kolmandiku võrra. 1929. a. hea saagikus ei taganud head tasu. Kriisi tagajärjel said talud 1930
Rahvaavaldus kukkus küll läbi, kuid Hitler ja NSDAP pälvis rahvus-konservatiivsetes ringkondades üha suuremat poolehoidu, mida tõestasid 1929. aasta lõpus toimunud Tüüringi valimised. Hitler sai nüüd ka DNVP-esimehe Alfred Hugenbergi kirjastamise abile loota. Hugenberg nägi nagu Ludendorff ja hiljem Papen Hitleris ja NSDAP-s kuulekaid, suunatavaid tööriistu aitamaks saksameelseid jõudusid massiliikumiseks saamisel. Hitleri suuremale edule aitas kaasa maailmamajanduskriis, mis puhkes 1929. aasta lõpus ja tabas Saksamaad kogu oma raskusega, seda eelkõige Versailles' lepingu tõttu. Saksamaa finantskriisi tõttu lagunes 1930. aastal Weimari koalitsioon. Hermann Müllerile (SPD), järgnes Keskparteilase Heinrich Brüningi presidentaalkabinet, mis omas riigipresidendi Paul von Hindenburgi tuge. 14. septembri valimistel suurendas NSDAP oma valijatetoetust hoobilt 2,6-lt 18,3 protsendini. Senise 12 koha asemel sai partei 107 kohta Riigipäevas (parlamendis)
annaabi.ee 
