Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna, sh. New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva, Frankfurt, Rio de Janeiro, Hongkong, Singapur, Sydney jt. Neis pakutakse väga mitmekesiseid teenuseid, seal asuvad maailma tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu niivõrd linna suurusest, kuivõrd linnaregiooni positsioonist teiste seas. Maailmalinnadest madalamatele astmetele jäävad nn. Rahvuslikud või regionaallinnastud, näiteks Stockholm, Barcelona, Lyon, Viin ja Varssavi ning ka Riia ja Tallinn. Nendeski on mitmekesised teenused, kuid globaalsesse võrku kuuluvad nad siiski vaid tipplinnade kaudu. Mõjutatava tagamaa suurus ja majanduslik võimsus määrab linnastu astme võrgustikus. Linnastumine arengumaades. Arengumaade linnade kasv algas alles 20.saj. teisel poolel. 90% linnarahvastiku kasvust
Tokyo asub Jaapanis ja on selle pealinn. Tokyo linnastus elab 33 400 000 (2007) inimest. Tokyo linnas aga elab 8 803 200 (2010) inimest. New York New yorgis elab 8 175 133 (2010) elenikku ja New Yorgi linnastus 21 800 (2007) elanikku. New York on USA suurima elanikearvuga linn ning Mexico järel elanike arvult teine linn Põhja-Ameerikas. New Yorki hüütakse USA-s hellitavalt ''Big Apple'' ning teda peetakse üheks maailmalinnadest. New York on üks maailma finants-, kaubandus- ja majanduskeskusi. Samuti asub New Yorgis ÜRO peakorter. Kuna New Yorgis on immigrante rohkem kui 180 riigist, siis on see üks kosmopoliitsemaid kohti maailmas. 13. Septembril 1788. aastal kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks. Halduslikult jaguneb New York viieks linnaosaks: ·Bronx elanikke 1 357 589 ·Brooklyn elanikke 2 486 235 ·Manhattan elanikke 1 593 200
annaabi.ee 
