maailma. Rituaalsus väljendub inimese keeles, zestis, miimikas, pantomiimikas, koreograafias, laulus, muusikas, maalikunstis, kasutatavas värvis ja lõhnas. Rituaalis kasutab ta nägemist, kuulmist, haistmist, kompimist, maitsemeelt, südant, mõistust, emotsioone, tahtepingutust. Rituaal tegi võimalikuks nii muusika, teatri kui ka tantsu tekke. Seega tähendas rituaal inimestele tõelist elu. Kõik teadsid, et kui rituaale ei täida, tuleb maailmalõpp. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Igapäevaelu oli lähendatud sakraalsele olemisele, mis nõudis eelkõige ohverdamist, loobumist. Ammusest ajast oskasid inimesed pöörata väärilist tähelepanu kõneosavusele. Viimast läks vaja sõjapidamises, sest kuningas või hõimupealik ei langetanud sel ajal otsust omapäi, vaid arutas sõjapidamise küsimusi vabade sõjameeste ringis. Igaühel neist oli õigus sõna võtta ja oma seisukohti kaitsta. Ka ei mõistnud juht üksi kohut ega kehtestanud seadust
loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis-
Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist
annaabi.ee 
