Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine: miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses.
Osalemine 1 maailmasõjas kurnas välja Venemaa majanduse. Riik ei suutnud toota piisavalt sõjavarustust, mistõttu mehed saadeti sageli lahingusse ilma varustuseta. Venemaal oli väga suur varanduslik ebavõrdsus- ligi 4/5 riigi elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid vaesuses. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites. 3. Pettumine Versailles’ süsteemis - Venemaa polnud Rahul sõjajärgse maailmakorraldusega Bresti rahuleping (Venemaa väljus 1 maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. Küll tühistati aga Venemaale alasid keegi tagastama ei kippunud. Pariisi rahukonverentsile Venemaad ei kutsutud. DIKTATUURI TEKKIMINE? - 1917-1927 Kaks etappi Nö proletariaadi diktatuur
Õnnestunud pole see kunagi. Kui tunduski, et põhendus on käes, siis üksnes sellepärast, et ta oli vastava naiivsuse ja optimistliku maailmavaate endale ise välja mõelnud. Tõde taotlev mõtlemine peab tunnistma, et maailmakorralduses headusevaimu egutsemas ei ole. Üksnes eksistents püsib teistega võitlemise ja teiste hävitamise varal. Maailm on õudus keset toredust, mõttetus keset sügavamõttelisust, kannatus keset rõõmuküllust. Eetika ei seisne mitte harmoonias niisuguse maailmakorraldusega, vaid mässus selle vastu. Eetiak on niisuguse vaimu avaldus, mis tahab erineda maailmas avalduvast. Kui me püüame maailmakorraldust mõista, nagu ta on, ja sellest oma käitumislaadi järeldada, siis satume skeptitsismi ja pessimismi võimusesse. Eetika on meie vaimse isetegevuse ilmum. 7 Tekke aegu oli eetika sunnitud lomamaailmavaate, mis tealle sobis. Ta sundis end
annaabi.ee 
