tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Thales oli arvatavasti rännanud idamaadel ja tundis hästi Egiptuse ning Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Suurt kuulsust võitis t sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofia oli esialgu kreeklaste looduse- ja maailmakorraldusealaste nö. teaduslike arusaamade kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi enam aitasid selle edenemisele kaasa VI sajandi teisel poolel Lõuna-Itaalias tegutsenud õpetlane Pythagoras koos oma õpilastega. Pythagorase meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel vahekordadel. Arvud olid tema jaoks pühad. Ta püüdis mõista arvude olemust ja tegeles sellest tulenevalt matemaatiliste probleemidega
tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Thales oli arvatavasti rännanud idamaadel ja tundis hästi Egiptuse ning Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Suurt kuulsust võitis t sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofia oli esialgu kreeklaste looduse- ja maailmakorraldusealaste nö. teaduslike arusaamade kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi enam aitasid selle edenemisele kaasa VI sajandi teisel poolel Lõuna-Itaalias tegutsenud õpetlane Pythagoras koos oma õpilastega. Pythagorase meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel vahekordadel. Arvud olid tema jaoks pühad. Ta püüdis mõista arvude olemust ja tegeles sellest tulenevalt matemaatiliste probleemidega
annaabi.ee 
