kordaläinuks? 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio+10), kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. 10)2002.a ÜRO säästva arengu maailmakonverentsi lõppdokumendid. 1) Johannesburgi poliitiline deklaratsioon 2) Johannesburgi tegevuskava 11)Nimeta Johannesburgi tegevuskava olulisemad tähised. ·2005. aastaks riiklike säästva arengu strateegiate rakendamine ·2010. aastaks aeglustunud bioloogilise mitmekesisuse kadu ·2015. aastaks poole võrra vähem kanalisatsiooniga liitumata majapidamisi ·2015. aastaks kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine ·2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemid
tõlgendatakse, eriti ei arutatud. Näiteks Rootsi valitsus korraldas koolituse, kus Ukraina ja Eesti riigiametnikud nädal aega õppisid seda, kuidas kirjutada konventsiooni aruannet. Inimõiguste ja üksikisiku õiguste teema polnud veel aktuaalne, aga riik kiirustas järele jõudma lääneriikidele, taasühinedes pea kõikide rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1995. aastal käis Eesti esimest korda ametliku delegatsiooniga IV naiste maailmakonverentsil Pekingis. Selle maailmakonverentsi tegevuskava, mis sisaldab umbes 360 paragrahvi, on ülesanneteks ÜRO liikmesriikide valitsustele aastaiks 1995-2000. Lõppdokument on aluseks ka Eesti rahvuslike tegevuskavade prioriteetide määratlemisel. Konverentsi järel loodi ministeeriumidevaheline komisjon, kelle otsusel on soolise võrdõiguslikkuse aspektist prioriteetsed arengusuunad: 1). Luua ja tugevdada riiklikke struktuure, mis integreeriksid võrdõiguslikkuse põhi-mõtet kõigisse valdkondadesse. 2)
annaabi.ee 
