Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise
Maalikunst on justkui abivahend millega me saame osa rohkemast maailmast kui muidu, kunstnikud annavad maailma edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas. Minu jaoks on just 20. sajandi kunst selline maailmapildi avardaja, ehkkl mitte Merleau-Ponty tajufilosoofiast lähtuvalt, kuid lähtuvalt mõttemaailma ja tunnetuse avardamisest. Modernse kunstiga
valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevatel valimistel iseloomulik olla, sest seda on juhtunud juba kaks korda järjest. Selleks, et seda järeldust teha, tuleb võrrelda Eesti Riigikogu valimisi teiste riikidega. Kahel viimasel valimisel on esindatuks saanud kuus erakonda, mis küll ei anna alust arvamiseks, et ka järgmistel valimistel samaarv erakondi esindatuks saavad. Küll, aga tekib küsimus, kas meil on piisavalt erakondi esindatud? Maailmakogemust silmas pidades on meil Riigikogus esindatud veel vähe erakondi. Kõige ligemal oli Eesti maailmakogemusele 1995. aastal, kui Riigikogus oli esindatud seitse erakonda. Kui meil ei oleks 5% künnist, siis oleks ka hetkel esindatud 8 erakonda, mis oleks päris ideaalne tulemus Rein Taagepera valemi põhjal. Mina aga leian, et hetkel Riigikogus esindatud kuus erakonda on meile väikesele riigile piisav