7) Millised on teleskoobi eelised astronoomilstel vaatlustel? Teleskoop suurendabvaatenurka,võimaldabkogudavalgustsuuremalt pindalaltja täpseltmäärata vaatesuundaMaa suhtes 8) Miks ei toimu kuuvarjutus kaks korda kuus? 9) Millest on tingitud Maa magnetväli? 10) Mis on ekliptika? Ekliptikaon kujutletavsuurringteavasfääril, mida möödaPäikenäivaltomaaastateekondasooritab. II 1) Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Seepõhinebastronoomilistelvaatlustelja füüsikaseadustelnagu relatiivsusteooria.Arvestatakse soojusenergiat,ilmaruumipaisumistja lõputust. 2) Milline on Maa atmosfäär? Erinevteisteplaneetideomasttänuveeja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm,koostis lämmastik 78%,hapnik21%,CO2 0,03%,veeaur4%, inertgaasid0,95% 3) Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektidilmuvadsilmapiiri tagantjärk-järgultnähtavale. 4)Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Nad märkasid tähistaeva katketmatust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km
tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8
tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8
mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8
tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 5. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. ´ 6. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 7. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida
annaabi.ee 
