Kõige rohkem sain infot C. Partridge toimetatud "Maailma usundid" raamatust, mis annab baha'i ja ka teiste usundite kohta põhjaliku ülevaate. Väga kasulikuks osutus ka Eesti Baha'i Koguduse veebilehekülg, mis hõlmab kõiki teemasid baha'i usundist. Need olid kaks peamist allikat, mille alusel ma kirjutasin bahailusest aastatöö. Esimene peatükk räägib baha'ist üldiselt: kuidas see alguse sai, millised on bahai'laste pühakojad, pühad kohad, mis on Baha'i Maailmakeskus, millised on baha'ilaste pühakirjad ning missugused pühad ja tavad sellel religioonil on. Teine peatükk räägib pikalt baha'i usu uskumustest, õpetustest ja põhimõtetest. Kolmas osa on kirjutatud baha'ist tänapäeva maailmas ning neljas, kõige pisem osa, on pühendatud Eesti bahailusele. Minu aastatöö on kokkuvõte baha'i usust. Et seda paremini tunda ja avastada, soovitan kõigil selle kohta ise lugeda ja näiteks mõnda baha'i kogudusse infot hankima minna. Te ei kahetseks
ka araabia keel. Religioossete traditsioonide suhtes valitseb Iisraelis pluralism; seal elavad külg külje kõrval judaismi kõige erinevamate suundade esindajad: ultraortodokssed, reformistlikud ja liberaalsed juudid, hasiidid, karaiimid, messianistid ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi,
annaabi.ee 
