Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse kinniseks Suurenduse astmed: 1. Aine tasand. stringiks). Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti. 2. Molekuli tasand Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena 3. Aatomi tasand 4. Aatomisisene tasand (elektronid) (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis 5. Aatomisisene tasand (kvargid) 6. Stringid ühe joone. Tema teekond aegruumis on aga esitatav pinnana ehk maailmalehena. (Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis
lõpmata õhukesel niidijupil. [String inglise keelest tõlgituna tähendaks nri, paela, (pilli-)keelt, kõõlust, kuid füüsika terminina jäetakse see tõlkimata.] Stringil võivad olla otsad lahti (nn avatud string) või omavahel ühendatud (nn kinnine string) näiteks lõik - avatud string või ringjoon - suletud string. Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti. Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis ühe joone. Tema teekond aegruumis on aga esitatav pinnana ehk maailmalehena. (Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis. Kinnise stringi maailmaleht on aga toru või silindri kujuline, lõik sellest torust on ring, see esitab stringi ühel ajahetkel.
erirelatiivsusteooria kasutab neljamõõtmelist koordinaatsüsteemi, kus lisaks kolmele ruumiteljele on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele
reaalse aja kolm ruumimõõdet neljamõõtmeliseks aegruumiks. Joon. 2. 9 Imaginaararvud on vaid matemaatiline Kuid reaalse aja suund erineb kolme ruumimõõtme suundadest. konstruktsioon. Krediitkaardil ei saa olla imaginaarset rahasummat. Vaatleja maailmajoon ehk arengulugu võib reaalse aja suunas üksnes pikeneda (s.t. et aeg saab kulgeda üksnes minevikust tulevikku), kuid piki iga ruumimõõdet võib ta niihästi pikeneda kui ka lüheneda. Teisisõnu, ruumis
reaalse aja kolm ruumimõõdet neljamõõtmeliseks aegruumiks. Joon. 2. 9 Imaginaararvud on vaid matemaatiline Kuid reaalse aja suund erineb kolme ruumimõõtme suundadest. konstruktsioon. Krediitkaardil ei saa olla imaginaarset rahasummat. Vaatleja maailmajoon ehk arengulugu võib reaalse aja suunas üksnes pikeneda (s.t. et aeg saab kulgeda üksnes minevikust tulevikku), kuid piki iga ruumimõõdet võib ta niihästi pikeneda kui ka lüheneda. Teisisõnu, ruumis
annaabi.ee 
