Suure osakaalu moodustasid moraaliteemad, see oli rooma ajalookirjanduse eripära võrreldes muu kirjanduslooga. Teemad, mida käsitleti (hiljem rohkem filosoofilise kirjanduse rida): vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm. Autoreiks olid enamasti sõja-ja poliitikataustaga mehed, tegevpoliitikud, aga mitte "kabinetiõpetlased" (v.a Livius). Ajalookäsitlused olid etnotsentristlikud ehk orienteeritud kitsalt Roomale, puudusid maailmajaloo käsitlused. Suured ajalookirjanikud olid Cato Vanem, Gaius Iulius Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Eristati monumentaalajalugu (pikem periood), ajaloolist monograafiat (üks sündmus, sündmuste ahel või isik), kommentaarivormi (nt Caesar) ja etnograafilist ajalooproosat (Tacitus). 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid,
Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde.
annaabi.ee 
