Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitlused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt (maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus), aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates kultuuriruumides on erinevad eetilised normid, kuid eetika põhiprintsiip "aukartus elu ees "on igaühes säilinud. Inimese maailma tunnetus ning headuse ja kurjuse (headus on elu säilitamine, hoidmine ja selle täiuslikkuse poole arendamine ning kurjus elu hävitamine ja selle arengu takistamine) olemuse lahtimõtestamine sõltub suuremal määral sellest, millised on last ümbritsevate ja kasvatavate inimeste tõekspidamised.
Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks. Veel meiegi päevil kahjustab teda vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole veel üle saanud. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna 5 maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda sellisena, nagu ta tegelikult on, teisel juhul ta kaotab loomulikkuse. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia
annaabi.ee 
