sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone. kuid reeglis on ju erandeid, Küll tuleb tund, küll tuleb tund! mispärast mitmeid inimesi Las enne aga õnnetund nii nagu teiste tundeidki ja imekõrgeid illusioone ta respekteeris igati." toob noorusele nooruslik pateetiline palavik." ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja pilgus lõkendav ekstaaas, liig noore aru ennatlikkus Oneginit kõik üllatas. Ta naeratas vaid endamisi: miks pilgata? Eks tasapisi
Ajavahemikku kuni "Puhta mõistuse kriitika" ilmumiseni, nimetatakse "kriitikaeelseks" perioodiks Kanti arengus. Enamus selle perioodi kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. Ta kirjutab tulest, vulkaanidest, füüsilisest geograafiast, tuulte teooriast, maavärisemisest Lissabonis. Tema vaadete aluseks on Newton'i füüsika, mis tema jaoks on täisteaduse musternäidiseks. Esile tuleks tõsta "Üldist taeva teooriat ja looduslugu". Kanta esitab siin maailmahoone ja planeetide liikumise tekke teooria. Newtoni oli väljaarvestanud gravitatsiooni mõju taevakehadele. Päikesesüsteemi tekke oli ta jätnud lahtiseks. Ta oli selgelt öelnud, et seda on raske loomulikult seletada. Taevakehade tiirlemine on kahe jõu tulemus, külgetõmbejõu, mis on mehaaniliselt seletatav, ja teiseks, tangensialaselt toimiva jõu tulemus, mis takistab, et planeedid lihtsalt oma raskusjõu mõjul päiksesse ei lange. See viimane jõud oli Newtoni
annaabi.ee 
