vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole veel üle saanud. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna 5 maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda sellisena, nagu ta tegelikult on, teisel juhul ta kaotab loomulikkuse. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus. Igatahes pole teadmine , et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutanud täielikku autoriteeti,kui ta väärik
saj Prantsusmaal. Samal ajal barokk katoliiklikes maades. On Loius XIV aeg. Prantsusmaast kujuneb Euroopa kultuuri keskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Teoste stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jaotati positiivseteks ja negatiivseteks. Vastuolulisus- renessansliku lihtsuse ja harmoonia kõrval kontrastsed vormid, tundepaistus ja teatraalsed efektid. Elujaatavale hoiakule vastanduvad maailmaeitus ja religioosne eraldatus. Carpe diem vs Memento mori (mäleta surma). Zanriliselt jaotati teosed kõrgeteks (tragöödia, ood) ja madalateks (komöödia). Eeskujuks peeti antiiki oma lihtsuse, selguse ja reeglipärase vormitäitmisega. Kehtis nn kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Suurimaks esindajaks sai Prantsuse kirjanik Moliere. Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald. Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid).