Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk- järgult kasvav kontroll oma keha ja pea üle ning umbes neljakuuselt hakkab ta oma kätt esemete suunas välja sirutama. Laps hakkab haarama, tuleb koogamine, mis teise poolaasta jooksul areneb häälikuliseks. Kui laps on juba kuus kuud vana siis eraldab ta juba oma vanemaid teiste omadest ja lapsel tekib võime eristada tuttavaid nägusid. Laps on pooleaastaselt vanematesse juba nii kiindunud, et maailmaavastamises on saanud nendest tema tugipunkt. Seetõttu ei saa vanemaid asendada mõne teise isikuga, kellega ta pole harjunud. Imikutel ei ole selles vanuses veel võimet säilitada mälupilte, kui suhtlemisse jääb liiga pikk vahe. Umbes kaheksandal elukuul on lapsel periood, kus ta kardab võõraid. Seda perioodi nimetatakse ,,kaheksakuuhirmuks". Sellel ajal hakkab laps kontrollima oma keha, õpib istuma, keerama, roomama, püsti tõusma ja laps hakkab esemetega manipuleerima
sõda. Saja-aastane sõda takistas kaubavahetust, katk nimega tappis peaaegu kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Paljud ülikoolid suleti ning paljude õppekava muutus rigiidsemaks ja fikseeritumaks. 16. sajandiks oli muutunud süsteem nii palju, et paljud kriitikud pidasid tolleaegset ülikooli tagurlikuks ja ebaolulist õpetavaks. Õppejõude süüdistati vanas kinni olemises, kuna samal ajal toimusid Euroopas drastilised muudatused religioonis, poliitikas, majanduses ja maailmaavastamises. Ent ülikoolid jäid siiski püsima, andsid isegi järjest enam tööd uute teadmiste õpetamises valdkondades nagu kaubandus ja administratsioon. (Tulloch 2005) Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa
annaabi.ee 
