manitsus ega hoiatus ei oma reaalselt kindlat väärtust. Inimese loomuses on juba see, et ta tahab kõik ise järele proovida. Kui kõrvetada saab, siis teab, et teinekord on targem. Kui riskib ja kaotab, saab aru, mida tähendab kui kallis vara mängu panna. Igaüks õpib ajapikku oma vigu mõistma, saades teada, kuidas oma elu seada. Ükski inimene pole teisega äravahetamiseni sarnane. Erinevused on need, mis tekivad teistega suheldes, sukeldudes maailmaasjadesse ja mõtisklustesse. Nad seovad ja lahutavad indiviide omavahel. Igalt inimeselt kas on ta siis vastukarva või mitte oma hoiaku või suhtumisega, on midagi õppida. Õigupoolest, teised ongi need, kes meid endid kujundavad, mõjutades ja muutes me ellusuhtumist ja olemust.
Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598-Nantesi edikt. Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud. Valgustusajastu- 18.saj.-valgustus ideede levik (kõige rohkem Inglismaal ja Prantsusmaal), Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks muutusid loodusteadused ning katsete ja vaatluste teel saadud teadmised. Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati.
Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika? Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III Prantsusmaa keiser.
annaabi.ee 
