Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel ei olnud maa nii hea ja ta pidi selle jaoks palju vaeva nägema. Kelle eeskuju järgis Pearu? Kas ma pole märkanud või ei mäleta enam seda kohta raamatust. Kuid nagu vanal
uga,viletsad maad,palju soid ja Krõõda surm.Oma töödes ja tegemistes ei anna Andres armu ei endale ega sulastele.Ta suhtub töötegijatesse mõistvalt,humaanselt,nagu võrtsetesse.Arvan,et Andres on romaanis loova matsi kuju.Ta armastas oma maad,suhtus sellesse austusega,ei narrinud põldu.Kogu oma elu pühendas ta maaharimisele,võitlusele maaga. Teine peremehetüüp on Pearu Murakas.Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks.
Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19.Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks?
Inimeste vahelised suhted 4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab olema kergem põli kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks.Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt
annaabi.ee 
