Hoolimata kõigest pole siiani mõistetud etruskite tekste, mistõttu on meile jäänud arusaamatuks nende etruskikeelsed tekstid mille põhjal võiks saada informatsiooni. Ekruskite hiilgeaeg jääb siiski 7.-6. Sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linn-riiki, mille esindajad kogunesid vahepeal suurde ühispühamusse arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus.
muistseteks põliselanikeks. Nad võtsid üle kreeka tähestiku ning seepärast võib nende kirja lugeda, kuid nende keel on siiani arusaamatu. Seega on etruskide ajalugu ja kultuur tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. 8.- 6.saj eKr olid etruskid Itaalia kõige mõjuvõimsaim rahvas. Nad domineerisid suures osas Põhja- ja Kesk-Itaalias ning võistlesid foiniiklastega maagirikka Sardiinia ja Korsika saare pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujundamisel etendasid etruskid tähtsat osa. Alates 5.saj eKr langesid etruskid järk-järgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. ROOMA LINNA TEKKIMINE. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linn tekkis jõe vasakule kaldale, kus jõetasandikul kõrgub seitse küngast. Linna kujunemine kestis mitu sajandit