ekspluateeritakse ka otsest päikesekiirgust ning paigaldatakse päikesepaneele, mis katavad suvemajade vajadused valgustuse, raadio ja televiisori jaoks. Teatud määral kasutatakse ka biomassi (nt puidulaaste ja muud põllumajandusest ja tööstusest pärinevat bioloogilist materjali), kuid selle võimalusi ei rakendata veel täiel määral. Laineenergia on olnud kaua ulatuslike uuringute objekt, kuid seni kasutatakse seda veel väga vähe. Norra on suuruselt teine naftatootja ja neljas maagaasitootja Euroopas. 1996. aastal asus Norra toornafta eksportijate maailmaedetabelis kolmandal kohal. Kogu naftatootmine toimub kaldast eemal Põhjameres ning Norra meres. Nafta avastamine Põhjameres 1960. aastate lõpupoole tõi ka Norrasse naftaajastu. 1975. aastal hakkas riik toornaftat ja gaasi eksportima. Sellest ajast peale on nafta avastamist ja ammutamist peetud prioriteediks, kuna selle hind on energiaturul kõrgeim. Viimasel ajal on siiski hakatud rohkem
klaasi tootmiseks sobiva marmori ja ortoklassi varude poolest. Heilongjiangi kivisöevarud on Kirde-Hiina (Mandzuuria) provintside seas kõige suuremad. Kaevandatakse 39 maavara ning mäenduse kogutoodangu poolest on provints Hiinas teisel kohal. Energeetika: Heilongjiang on tähtis energiabaas. Ta on üks Hiina põhilisi varustajaid kivisöega (aastal 1999 kaevandati 62,30 miljonit tonni). Heilongjiang on ka tähtis elektri- ja maagaasitootja. Enne 1949. aastat oli provintsis ainult üks hüdroelektrijaam Jingpo järvel. Hiljem on juurde rajatud nii hüdro- kui ka soojuselektrijaamu. Aastal 1999 oli elektrijaamu 200 ning nende väljundvõimsus oli kokku ligi 10 miljonit megavatti. Hüdroelektrienergiat toodeti 1,4 miljardit megavatt-tundi. Hayi gaasiprojekt (Harbiini gaasikeemiakompanii), mis on suurim omataoline Aasias, toodab 1,89 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.
annaabi.ee 
