sünteesil (plastid, pesuained, bensoehape, ravimid, värvained jne) ning lahustiks värvide ja lakkide tootmisel. Areenid esinevad õhus heitegaaside tagajärjel. 48.Kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte. 49.Polüeteeni saamine ja rakendusalad. Polüeteeniks nimetatakse alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit. Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad. Alkoholid on orgaanilises keemias aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH-rühm) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga. Kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna. Ravimites , kosmeetikas jne. 51
Metaan (CH4) on põlev lõhnata ja värvuseta küllastunud süsivesinik, mille kriitiline temperatuur on 82,5 °C. Ta lahustub orgaanilistes lahustites ja mõõdukalt vees. Kontsentratsioonivahemikus 5...15 % moodustab õhuga plahvatava segu. Metaani sisaldavad nii maa- kui soo- ja naftagaasid. Seda tarvitatakse peamiselt kütusena ja lähteainena sünteesgaasi tootmiseks. Metaan on kujunenud maailma energiaturu üheks peamiseks kaubaartikliks. Teistest põlevatest maagaasidest on tähtsamad propaan ja butaan. 21 Propaan (C3H8)on värvuseta ja lõhnata põlev gaas, mille kriitiline temperatuur on 42,1 °C. Seda saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest ning kasutatakse kütusena nii majapidamises kui automootorites, lahustina, eteeni, propeeni, nitroühendite tootmisel. Butaan (C4H10) on värvuseta ja lõhnata gaas kriitilise temperatuuriga 0,5 oC