Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia. fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas biomassienergia puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. Põlemisel vabanev energia
aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt-tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia
aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt-tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia
annaabi.ee 
