Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased, eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks. Linnad - (linnu polnud) Linnad hakkavad tekkima Usk Muistsed kultuspaigad säilisid Võeti vastu ristiusk Kultuur Maaelanikkonnas säilis arhailine Linnades levis keskaegse Euroopa kultuur kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid, kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi. Erinevused: ülemkiht koosnes sakslastest, alamkiht põliselanikest. Põliselanikes juurdus väga
Eesti Pank andis aga laenu inimestele üle oma võimete ja seega tuli pankroti vältimiseks anda pangal uusi laene. Edaspidi selliste probleemide vältimiseks otsustati teostada rahareform, mis jõustus 1928. Aastal. 1920 võeti vastu Maareform, mille järgi riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Metsad ja soomaad jäeti enamasti riigile aga põllu-, heina- ja karjamaad jagati asundustaludeks. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal maaelanikkonnas langes oluliselt. Peale maa võeti mõisnikelt ära põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkis hulgaliselt uusi talusi ja külasi. Sellest reformist kaotasid küll mõisnikud, kuis Eesti põllumajandus sai taas jalad alla. Majanduskriis: 1929. aasta lõpus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis jõudis Eestisse aasta pärast. See oli tingitud ületootmisest, kuna Eesti peamiseks ekspordiartikliks olid toiduained siis kannatas selle all kõige rohkem põllumajandus. Hinnad langesid ja
annaabi.ee 
