Metsatööstussektori efektiivsus Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond oleks terve ja konkurentsivõimeline ning investoritele atraktiivne. Viimastel aastatel on investeeringuid Eestist olulises mahus välja viidud. Haridus ja väljaõpe Metsandusalast kutseharidust annavad Luua Metsanduskool ja Pärnu Kutsehariduskeskus. Eesti Maaülikooli metsanduse- ja maaehitusinstituudis on akrediteeritud metsanduse, loodusvarade kasutamise ja kaitse bakalaureuse õppekavad ning metsamajanduse, metsatööstuse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse magistriõppekavad. Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida ka metsanduse doktorantuuris. Puidutöötlemise alast kõrgharidust saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas materjalitehnoloogia erialal spetsialiseerumisega
leida, mitu protsenti diameetritest jääb vahemikku 7 cm kuni 10 cm, 38,40% kui suur on diameetri asümmeetriakordaja, 0 kui suur on diameetri variatsioonikordaja. 36,1% 11 Kirjanduse loetelu Eesi Maaülikool 2009. Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine Metsandus- ja maaehitusinstituudis. [http://mi.emu.ee/userfiles/MI/Oppeinfo/MIyliopliastoode+met+juhend+v_2009+25_03_2009 .pdf] (6.10.2011) Kiviste, A. 2007. Matemaatiline statistika MS Exceli keskkonnas. Tartu. 86 lk. Kiviste, K. 2011a. Andmetöötluse alused. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo.htm] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011b. Yld.xls. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/yld.xls] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011c. Tunnuste liigid. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/tunnused.doc] (6.10.2011) Kiviste, K
Uurimisasutused saavad baasfinantseerimise abil välja arendada uusi ja olulisi uurimissuundi. Eesti Maaülikooli metsateadlased töötavad praegu kahe suurema riiklikult rahastatava teemaga: "Muutuvate kliimatingimuste mõju boreaalse ja parasvöötme metsade häiringureziimile" (teema juht prof Kalev Jõgiste) ning "Biomassi produktsioon metsaökosüsteemides, selle metsanduslikud ja ökofüsioloogilised alused" (teema juht Dr Malle Mandre). Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis tehtavast uurimistööst on umbes pool baasteadus, teine pool rakendusteadus. Piiri tõmbamine baas- ja rakendusteaduse vahele on siiski tinglik ja mõnikord meelevaldne, ennekõike rahastamisallikatest tulenev. Kui siht- ja grantfinantseerimine on seotud ennekõike baasteadustega, siis rakenduslikku uurimistööd rahastavad erinevad fondid ja sihtasutused, nt Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, ettevõtted ja organisatsioonid.
annaabi.ee 
