Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Võib-olla sellepärast, et ta oli oma peres noorim, sai Kristjan teistest ehk kauemgi lapsik olla. Hakkamisest poisil puudu ei jäänud. Jõudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. Eriti hästi sobis temasugusele just raskejõustik. Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus
Kahele finalistile kaotanud maadlejad jätkavad maadlust lohutusringis. Kahele finalistile kaotajad moodustavad kaks eraldi lohutusringi. Lohutusringi kaotajad lõpetavad võistluse ja võitjad lähevad edasi järgmisesse ringi niikaua, et kahe viimase lohutusringi võitjad saavad pronksmedali. Maadluses on kaks 3. kohta. MAADLUSMATT Olümpiamängudel ja tiitlivõistlustel peab olema FILA poolt kinnitatud matitootja uus maadlusmatt. Võistluste nõuetele vastav maadlusmati kate on suurusega 12 x 12 m. Alusmattide paksus on 56 cm ja alusmati mõõt 1 x 2 m. Maadlusmati katte võistlusosa (tavaliselt kollast värvi) läbimõõt on üheksa meetrit ja selle ümber on ühe meetri laiune ringjoon, mis on punane tsoon ja see on võistluspinna osa ning selle ümber on matipaksune turvaala, mille laius on poolteist meetrit. See kaitseala peab olema tingimata matist erinevat värvi (tavaliselt sinist värvi). Mati