Näiteks karjusid Normandia rüütlid oma kreeklastest vastastele, et need alla annaks, kuna lapsepõlves pidev krihvli ja tahvliga õppimise tõttu ei oskavat nad õigesti oda ega mõõka käes hoida. Kui rüütlid lasid endale midagi ette lugeda, pidid nad usaldama nii ettelugejat kui ka iseend. Rüütel pidi oskama seitset rüütlivoorust: ratsutamist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, maadlemist, kabemängu ning luuletamist. Seega ei saa öelda, et tema elu lihtne oleks olnud. Rüütel pidi olema vapper, hirm ja raskused olid tema igapäevaelu lahutamatuks osaks. Sadulas tuli olla iga ilmaga. Rüütlina võitlemine oli tegelikult pidev hirmu allasurumine. Nad olid võideldes tihti mitmeid päevi korralikult söömata-joomata ning kui oligi midagi süüa, näiteks liha, söödi vahel lihtsalt seda toorena, kuna polnud aega ega tingimusi selle söögikõlblikumaks muutmiseks
ja taheti ka Indrek täis joota. Terve öö vaieldi seal jumala, maailma ja inimese olemuse üle. See kestis seal nii kaua et Indrek tüdines ära ja lahkus. Järgmisel päeval proovis Indrek härra Koovilt teada saada kumb võitis vaidluse, kuid Koovi vastas selle peale, et see ei puutu temasse. XXVII Varsti saabus linna tsirkus, mis tõmbas kõigi tähelepanu, isegi härra Mauruse enda, ja ta ütles, et piletite asjus tema juurde tuldaks. Peale tsirkuses näidatud maadlemist hakkasid kõik koolis järsku jõu harjutusi tegema, et oma muskleid näidata, kuid see ei kestnud kaua, sest jõulude ajal tuli kooli uus õpilane, kes oli eelmisest koolist välja visatud, sest ta oli halvustavaid luuletusi kirjutanud. See hakkas jällegi paljuid huvitama ja koolis tekkis luule laine, mis järel käisid paljud õpilased härra Koovile oma luuletusi esitamas. Indrek käis ka talvel Molli juures, eriti siis kui oli paks lumi maas , sest siis ta läks appi seda koristama