Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude korraldamist. Sellel tuntud lauluvala aga tolajal esitati õhtuti vabaõhuetendusi , mis võis olla väga huvitav ja kaasahaarav. Eriti hoogu said, uue laululava ehitamisega, sisse aga koorid. Alates 1924 . a hakkasid eestalsed Eesti lippu all osa võtma olümpiamängudelt , mis on ka kindlasti meie jaoks tähtis. Peale selle võitis aastal 1936 Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudel maadlemises kuldmedali. Tol ajal aga juba tegutses Eesti Vabariigis üle 200 spordiseltsi ja-ringi. Kindlasti on veel palju muidu sündmusi , mis võiks kajastada ka prargusel ajal , kuid võiks öelda ,et need on sohkem tähelepanuväärsemad saavutused Eesti kuluurielus .
c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad 1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid Gustav Suits ja Friedebert Tuglas *sport-esimene spordiselts Kalev; esimene olümpiamedal hõbe maadlemises 1912 Martin Klein *eestikeelsed erakoolid(Miina Härma Gümnaasium 1906; Hugo Treffneri erakool 1883) *teater(esimene kutseline teater Vanemuine- Karl Menning ning ka Estonia Tallinnas, Endla Pärnus) *kutseharidus(merekoolid, raudteetehnika kool) I MS tähtsus Eestile *1917 märtsis autonoomia *maapäev *esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis *rahvusväeosade sünd Rakveres | 1)majanduses:*prioriteediks sõjatööstus
maailma paikadest. Kõik Kreeka riigid saatsid neile mängudele oma saadikuid ja saatkondi. Mängude ajaks lakkasid tülid üksikute riikide vahel ja isegi sõjad tuli katkestada suure karistuse ähvardusel. Kogu pidulike mängude ajaks pandi kehtima nõndanimetatud "püha vaherahu". Kõik see soodustas kreeklaste kultuurilist ühinemist. Mängud seisnesid gümnastilistes harjutustes: jooksmises, maadlemises, ketta- ja odaheitmises; hobuvõistlused seisnesid ratsutamises ja lahinguvankrite võidusõidus; muusikalised võistlused seisnesid poeetide ja muusikute esinemises jne. Eriti armastatud olid kehalised võistlused, sest need olid massidele kõige kättesaadavamad. Iga tugev või osav kodanik võis neist osa võtta. Hobuvõistlustest ja muusikalistest võistlustest võisid aga osa võtta peamiselt rikkad aristokraatia esindajad, kel olid oma hobused ja mitmesugused muusikariistad.
annaabi.ee 
