Säärane viis õigustas ja andis aluse õiguse edasisele arengule, seda nii seadusi muutes ja täiendades ehk ka tõlgendades. Rooma vana õigus uues vormis kehtis, arenes ja levis üle maailma, viimast lausa kaks korda, mida nimetatakse Rooma õiguse retseptsiooniks. Rooma õigus on kui universaalne õigussüsteem, kuna selles õiguse sisus on elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Roomlased oskasid nii oma õiguse kui ka vallutatud maadet ülevõetud õiguse paremiku sulatada meisterlikult üheks terviklikuks süsteemiks. Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. Klassikalise ajastu jurisprudents e õigusteadus. See oli õigus, mis levis suures osas tolleaegses maailmas. Lõpliku kuju sai Rooma õigus kuulsas keiser Justinianuse seadsutekogus - "Corpus iuris civilis" ja nimelt sel kujul pärandaski Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Pärast antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi.
8. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.sajandil. Muistse vabadusvõitluse eellugu. Et eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste maadega, mõjutas see osade eestlaste kommete muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt
annaabi.ee 
