Mõisaküla: on Viljandi maakonnas asuv linn, mis asetseb lõunas Läti piiriga. Linnaõigused sai ta alles 1. mail 1938. aastal. Mõisaküla tekkis tänu raudteele. Nüüdseks on rongiliiklus ja tööstus kõvasti kahanenud, siis tänu sellele on ka linnas elanike arv kahanenud. Hetkel elab Mõisakülas 912. elanikku. Karksi-Nuia: asub Läti piiri lähedal. Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. Karksi nime on esmakordselt mainitud 1224. aastal, pärast vabadusvõitlust, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusesse. Elanikke on hetkel Karksis 1841. 5 Suure-Jaani: on vallasisene linn Suure-Jaani vallas. Linnaõigused sai ta 1. mail 1938. aastal. Suure-Jaani asulat on esimest korda mainitud 1428. aastal ja tol ajal kandis asula Valula nime. Suure-Jaani nime hakkas asula kandma 17.saj. Suure-Jaanis on 1193. elanikku. Võhma: paikneb Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad. Linna läbivad
Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga.
annaabi.ee 
