Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seoses maadejagamisega äärmiselt pingestunud. Igal riigil olid mängus omad huvid ning keegi ei tahtnud leppida kompromissidega. Alateadlikult alustati sõjaks valmistumist, kui hakati sõlmima suurriikidevahelisi sõprus- ja mittekallaletungilepinguid, mille kaudu otsiti endale tegelikult sõjaks liitlasi. Omavahel liitusid riigid, kellel oli ühiseid ohte. Ma leian, et arvamused sõja kohta jagunesid kahte äärmuslikku leeri: ühed, kes valmistusid sõjaks ning teised, kes pidasid sõja puhkemist
Carnutetsi (Chartres) piirkond oli koht, kus druiidid igal aastal kokku said poliitiliste kokkutulekute püha tammik, Caesari silmis suur vastupanukeskus, mis tuli hävitada. Druiididel oli rohkem võimu kui kreeka või rooma preesterkonnal. Caesar kirjutas, et hiites toimusid kohtumõistmised. Hõimud pidasid nõu ning esitasid druiididele oma erimeelsused. Druiidid tegelesid eriti kriminaalkuritegudega tapmised, aga ka pärimisõiguse ja maadejagamisega seotud juhtumid. Määrati rahatrahve. Kui süüdlasel polnud selleks soovi või võimalust, määrati muu karistus. Keltide meelest oli kõige hullem karistus lindpriiks mõistmine kõrvaldada kultusest neid, kes nende otsustele ei allunud. Nad ei tohtinud suhelda inimeste ega jumalatega; teised hoidusid lindpriidega suhtlemast. Neid peeti ülegallialiselt neetuks, mis tähendab, et toimus ülegallialine kommunikatsioon
Mussolini võimuletulek, sise- ja välispoliitika Itaalia sõjajärgsed raskused Poliitiline ebastabiilsus: koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid. Kuningas Vittorio Emmanuele III võim nõrk. Sõjajärgsed majandusraskused vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudus. Streigid. Ametiühingud ja kommunistlik partei hakkasid 1920 tehaseid üle võtma Milanos, Torinos. 1922 kavandati üldstreiki. Rahvas polnud rahul maadejagamisega Pariisi rahukonverentsil. Benito Mussolini (1883- 1945) Ajakirjanik Sotsialistliku partei ajalehe "Avanti" peatoimetaja 1912-15 ajalehe "Itaalia rahvas" omanik 1915 Itaalia fasistliku partei rajaja ja juht 1921- 43 1922 43 Itaalia peaminister Gümnaasiumiharidus Prantsuse, saksa, inglise keel Tapeti 1945 Itaalia rahvuslik fasistlik partei Asutati 1921 Milanos Võitlusliidu Fasci di Combattimento baasil