majanduspiirkond ning sinna tehti juba keskajast manufaktuure ja see piirkond käis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel pendeldades, peale viimast sõda Prantsuse ja Saksa vahel läks see piirkond Saksamaale. Peale seda suhtus Prantsusmaa kõikidesse Saksamaa tegevustesse väga vaenulikult. Peale I MS läks see piirkond tagasi Prantsusmaale. See oli üks põhilisemaid tüliküsimusi. Itaalia-Türgi Itaalia soovis saada endale Liibüat. (Aafrikas maadejagamise küsimus) Venemaa-Saksamaa Venemaa ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas. Austria-Ungari-Venemaa Venemaa soovis oma võimu laiendada läbi Serbia ja läbi Austria- Ungari. Inglismaa-Saksamaa Saksamaa tahtis uusi kolooniaid, see aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga
Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre
mittekodanikele) selle äärealadel. Lihtrahvas toetas Agist, kuid teine kuningas Leonidas ja valitsev aristokraatia olid vastu. Ahhaialaste liitlasena ette võetud sõjaretkelt naasnud Agis vahistati ja poodi üles koos talle nõu andnud ema ja vanaemaga. Agise üritust jätkas tema vastase Leonidase poeg Kleomenes III (235 222), keda innustas tema naine, Agise lesk Agiatis. Agise kurvast kogemusest õppust võttes kõrvaldas Kleomenes oma vastased jõuga võimult ja viis maadejagamise reaalselt ellu. Samal ajal tekkisid vastuolud Ahhaia liiduga. Ühelt poolt seisis Kleomenes kindlalt vastu Aratose katsetele tuua Sparta Ahhaia liitu, teisalt õhutasid Sparta reformid vaeste elanike ootusi ja poliitilist aktiivsust teisteski Peloponnesose linnades, mis tegi rahutuks Ahhaia liidu aristokraatlikult meelestatud juhtkonna. Pärast lüüasaamist Kleomeneselt oli Aratos sunnitud pöörduma abipalvega Makedoonia kuninga Antigonos Dosoni (229 221)
annaabi.ee 
