· Pirita, varemetes, hetkel kontserdipaik, birgitiinid, segaordu, 3-lööviline kodakirik · Püha Katariina klooster, esialgu Toompeal, hiljem alllinnas, alles müürid, ristikäiguga siseõu · Püha Miikaeli nunnaklooster, Gustav Adolfi gümnaasiumi hoones · Padise klooster, varemetes, restaureeritud, eraldatud, rajatud maale (50 km Tallinnast) Tartu ja Lõuna-Eesti · Urvaste- ainus maabasiilika, kooriruumiga, lühike lai pikihoone · Tartu toomkirik suurim gooti stiilis, 2 läänefassaadi torniga, säilinud varemed, kooriruum ümber ehitatud · Jaani kirik 1 läänefassaad, basiilika, eeskujuks Lübecki suurkirik, säilinud kirikuplaanid, terrakotaskulptuurid Profaanarhitektuur Linnuseid 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus
Eesti suurim ühelööviline kodakirik Jõhvi kirik, mis ehitatud 16.saj. kindluskirikuna, kiriku siseruum 600 rm. Omaette piirkonna Kesk-Eesti maakonnad- Viljandi, Järva, Lääne-Virumaa. Seal võib kohata ka kolmelöövilisi, kuigi valitseb ühelööviline, 40 % suuremad kodakirikud. Ambla kirik kolmelööviline, Järvamaal 13.saj. lõpust. Kolmelöövilised kodakirikud 14.saj. on Türi, Suure Jaani, Haljal, Koeru. Lõuna-Eestist vähe säilinud. Urvastes 13.saj. ehitatud basiilika, see maabasiilika Eestis haruldane. Nõo kirik, suurem kodakirik, 14.saj. Leitud ka vanemaid kiriku ja kabeliosi 13.saj. Tartu linnast Jaani kirik 14.saj. algusest kolmelööviline basiilika. Tartu toomkirik, baltikumi suurim kirik ehitati nii suureks 14.saj. lõpus. Baltikumi ainuke prantsuse stiilis kirik kahe läänefassaadi torniga. Praegu varemetes, kooriruum raamatukoguna. Üles ehitama kutsutud mitmed inimesed, aga pole säilinud jooniseid ega maale, milline see keskajal täpselt oli. 16.saj