Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus. Vallapiiride muutmiseks järgnesid ettevalmistustööd: kaartide ettevalmistamine, vallavolikogude arvamuse küsimine jm. Kusjuures arvestati valla suurust, keskust ja elanikke arvu. Selle tulemusena osad vallad tükeldati ja jagati teiste vahel.
5. Aeg NB! Piirkondlikud erinevused eksisteerivad: 1. Sademete ja päikesekiirguse jaotuses 2. Muldade külmumises, kuid need mõjutavad mulla kasutamist, mitte arengut Lähtekivimi ja veereziimi erinevused on peamised tegurid, mis on mõjutanud erinevate omadustega muldade teket ning evolutsiooni. Tänapäeval lisandub inimtegevuse mõju Saaremaal väga mutte ei ole. Mullad on väga erinevad. Moreenkate on erineva paksusega ,,Talupojatarkus" ka tasasel maaal pole muld ühetaolise viljakusega Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis tsandikel, suured külapõllud jaotati talude vahel: riba- kuni nöörimaadeks (30-60 m laiad) Kas graniitse aluskorra läheduse tõtu on Soome mullad kehvemad või paremad kui Eestis? Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida
annaabi.ee 
