a).Linnad on tekkinud rannikualadele, kuna sisemaa on mägine aga rannikualad on tasasemad, lisaks on rannikutel parem ühendus teiste maade ja linnadega. Illustratsioon 10: Norra linnad 14 4. ENERGIAMAJANDUS Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maaagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need
Fredrikstad, Tromsø, Trondheim. 10 Suurem osa rahvastikust (80%) elab linnades. Linnad on koondunud ranniku lähedale, peamiselt lõunaossa kuna seal on paremad ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on ka kliima soodsam ja rannikulähedased alad on tasasemad. Pilt 11. Linnad 9. Energiamajandus Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maaagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või