Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef
1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks
maailma-tulemused, empiirilised andmed. Sellest lähtuvalt on ära kadunud geograafia tegelik võlu- see inim maailma iile imestamise tunne, room inimelu rikkaliku ja mitmekesise mosaiigi vaatlemisest ja refl ekteerimisest ning selle eleganrsete valjenduste moistmisest inimese maastikul. Teiseks on geograafiast pagendatud kõik võimsad tunded ja kired. Mõte, et inimese maastikele võiks rakendada samasuguseid tõgenduslikke võtteid, nagu me kasutame m6ne romaani, luuletuse, filmi v6i maali uurimisel on üpris võõras. Minu eesmärk on uurida just seda pakkuda viise kuidas käsitleda geograafiat sarnavord inim-kui sotsiaalteadusena. Üksikud inimgeo on seda lähenemisviisi kasutanud alates 1970 a. Olles seotud sotsiaalsete liikumistega, feminism jne. see on viinud humanistliku geograafia suunas. Maastik Inimgeograafias on maastik alati tihedalt seostatud kultuuriga ja nähtavatest vormidest. Ta on nägemisviis,
annaabi.ee 
