5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik). Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse, tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige kiiremakasvuga puistud kuuluvad Ia bonitediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va klassi. Boniteedi määramiseks on
on maapinna lähedal, siis on sanglepp võimeline kasvama ka liivmuldadel (ehkki toitainetevaesed liivmullad on sanglepa jaoks ebatüüpiline kasvukoht). Eesti kuulsamaid, tuntumaid näiteid lepikute (ja üldse metsa) mulda parandavast mõjust on Hiiumaal kasvav Luidja lepik, mis rajati eelmise saj. alguses mereäärsete liivade kinnistamiseks. 1986 a. oli puistu keskmine kõrgus 23 m, tagavara 455 m3ha-1 ja vanus 80a. Lisaks sangleppadele kasvas puistus kuuse teine rinne. Huumushorisondi tüsedus oli selleks ajaks ca 10 cm. Aastaks 2007 oli sanglepiku keskmine kõrgus 27m, keskmine rinnasdiameeter 33cm ja tagavara 513 m3ha-1, millele lisandus kuuse teine rinne tagavaraga 68 m3 ha-1, huumushorisondi tüseduseks märgitakse 13 cm. (Kasesalu & Kohava, 2008). 1893
annaabi.ee 
