koskesid. Lahed ja poolsaared: Pakri ps.(Baldiski), Paljassaare ps., Viimsi ps., Juminda ps., P2rispea ps., Lahepere-, Kopli-, Tallinna-, Kolga-, Hara-, Eru-, K2smu-, Kunda-,Narva laht. J2rved: Enamasti on nad tekkinud merelahtmetest maat6usu tagaj2rjel. Harku-, Kasmu-, Kahala j2rv. *Muld ja taimkate Valdavalt on mullad tekkinud mereliivadel mist6ttu on toitainete vaesed leede mullad. Rusu kaldel panga all on paekivi murendid toitaineterikkamad mullad. V2hesel m22ral esineb soomuldi. Rannikul on taimestik mosaiikne: randastel, merikapsas. Taimed on soolalembesed. Merihumul, pilliroog, vareskaerad, luikheinad, kurglehine roos. Rusukaldel kasvab pangamets, mis on salumetsa alltyyp. Seal on laialehelised puuliigid(vaher, saar, kuusk, m2nd, jalakas, lepp, sanglepp). Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele.
s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud, ka Prantsusmaa annekteerides ei olnud Hitler veel maailmas6jas enda arvates, sest pakkus Inglismaale, Prantsusmaale ja teistele koguaeg rahu vastutasuks, et Versaille lepinguga kaotatud Saksa alad liidetakse uuesti suure riigiga. · Ka juudid poleks sattunud represseerimis ohvriteks sellisel m22ral kui Inglismaa oleks selle rahu vastu v6tnud, aga kui Stalinil valmis plaan Groza ja oli valmis Hitlerit ryndama, siis ennetati ta rynnnakut 2 /he n2dalaga, yhes6naga Venemaa ryndamine oli Hitlerile sundk2ik, kuna Venemaa oli s6da plaaninud juba 10 aastat, ka tanke oli neil s6ja alguses ca 10 korda rohkem kui sakslastel kuigi rahvaarvu vahe oli k6igest 2he kordne.See oli ka p6hjus, miks Stalin alguses kaotas nii
7. Konsensusstrateegia. T2hendab seda, et organisatsiooni siseselt tekivad erinevad projektiryhmad, mis k6ik kujundavad oma strateegiat. Selle mudeli korral on oht, et organisatsiooni siseselt v6ivad tekkida vastuolud. 8. Sundolukorra strateegia. Sellise mudeli korral peab pank langetama selliseid otsuseid ja tegema valikuid, mis tulenevad keskkonnast. See t2hendab, et keskkonad sunnib peale strateegilised valikud enne kui pank ise neid suudab teha. Strateegia valik s6ltub sellest, kui suurel m22ral soovitakse planeerimisse kaasata t66tajaid. Strateegilise plaani saab koostada kiiremini kui sellesse on kaasatud v2hem t66tajaid. Iga plaan tuleb viia t66tajateni ja sellise planeerimise korral v6tab rohkem aega plaani selgitamine k6ikidele t66tajatele. Kui plaani koostamisse kaasata rohkem t66tajaid on protsess kindlasti aeganudev, kuid plaani tutvustamisel kuluv aeg on kindlasti lyhem. Strateegilise plaani koostamine toimub astmesiselt, need etapid kajastuvad strateegia sisus. 1
annaabi.ee 
