50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kitoke
Õppematerjali autor
Alumiinium (Aluminium) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul AlO * nHO . Kaaliumalumiiniummaarjat kasutatakse juba ammusest ajast riide värvimisel. Avastamise lugu: 1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud
Alumiinium Omadused Hõbedane värvus, kerge (tihedus 2700 kg/m3), pehme metall, hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10- 8 Wm ). Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Saamine Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest mida nimetatakse bosksiidideks. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalAli elaniku kohta), kus selleks kasutatakse odavat geotermaalset energiat. Rakendused
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Referaat Alumiinium Koostaja: Andres Leima Tartu 2009 Alumiinium( Al) Koostis / struktuur: Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta), kus selleks
Tartu Kutsehariduskeskus aprill 2010 1 · Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid
Alumiinium Pirgit Toots MJ-111 Koostis/struktuur Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Hõbedase värvusega kerge (tihedus 2700 kg/m3) pehme metall hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10-8 Wm ) Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Hea vormitavus Alumiiniumi saamine Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli
puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Elektrijuhtivus Alumiinium on väga hea soojus ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Mittemagnetiline Alumiinium on mittemagnetiline (tegelikult paramagnetiline) materjal. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koostises. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Keemilised omadused Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi
Alumiinium Paiknemine tabelis Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13, mis asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Avastamine Alumiiniumi avastas väljapaistev Saksa keemik Friedrich Wöhler, kes tegi 15 aastat katseid peale seda kui ta 1827.aastal sai enda valdusesse metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid