Nurklihvija Nurklihvija kohta täpsemalt Rahvakeelne nim. relakas. Kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks. Nurklihvijad erinevate suurustega Kettad erinevate suurustega. Erinevad kujud Erinevad Kettad Lihvkettad Lõikekettad Erinev elektri toide Akutoide Juhtme toide Kuidas ketast vahetada 1) keerad mutri lahti 2) võtad paned teise ketta 3) Keerad mutri kinni Nurklihvija ohutus Kasuta prille Ära koorma masinat Riietu õigesti kasutatud andmed http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-vibratsiooni-vahendav-k ulgkaepida-super-flange-avt https://osta-ee.postimees.ee/nurklihvija-kettad-3tk-125mm-x-6mm-61017992.html http://www
seega jõuab lihvijate kodadesse vaid 20% kividest. Igal lihvijal ja juveliiril on oma saladused, mida antakse edasi vaid väljavalitutele. Just selliste ehtemeistrite töövõtted teevad ehte erakordseks ja hindamatuks. Teemantsõrmused ja ehted on väga kallid ja hinnatud üle terve maa. Teemant ei ole kasutusel mitte ainult juveelitöstuses. Teemanti kasutatakse tema kõvaduse tõttu ka väga erinevate lõike- ja lihvimisvahenditena, kivimipuuride, klaasinugade, lihvimispulbrite, lõikekettad, viilid jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Teemantit kasutatakse ka etalonina, nimelt on olemas Moshi skaala, mille kõige väiksemale väärtusele 1 vastab talki kõvadus ja kõige kõvemale väärtusele vastab teemanti kõvadus. Veel kasutatakse teemanti, või õigemini teemandipuru nanotorude juures. Tavaliselt kasutatakse selleks metallpuru. Nimelt toimib metallpuru katalüsaatorina. Ta aitab kaasa
kombineerida. Laserjuhikud paljud seadmed, sh ka nurgasaed on tänapäeval varustatud laserjuhikutega. Sae külge kinnitatud väike laser tekitab saeketta lõikejoonele peenikese punase valguskiire. Alus nurgasae alus koosneb pööratavast töölauast, mida ümbritseb fikseeritud osa, selle servas on skaala 0 450 kummaski suunas. Saekettad on mõeldud erinevate materjalide lõiketöötlemiseks. Levinud on universaalsed kõvasulamhammastega lõikekettad, millega saab lõigata puitu nii piki-kui ristikiudu, erinevaid ehitusplaate ja isegi pehmeid metalle. Tihedama hammastusega saekettad tagavad tavaliselt puhtama lõikejälje. Eriti puhta lõikejälje jätavad plastikpinnakattega kroomvanaadiumsulamist lõikekettad. 7 Hambatüübi järgi jagunevad ketassaed Lamehammas halva kvaliteediga lõikejälg 8
Boorkarbiid (B4C) kõvadus üle 9, saadakse booroksiidi ja süsiniku reageerimisel tempil 2000 kraadi. Püsiv õhus kuni 600 kraadi, keemiliselt väga püsiv. Sellest tehakse plaate kuulikindlate vestide jaoks Elektrokorund Al2O3, kõvadus ca 9. Ränikarbiid (SiC) kõvadus üle 9, saadakse ränioksiidi ja süsiniku reageerimisel temp 1600- 2500 kraadi juures. Teemanditaolise kristallvõrega, keemiliselt suhteliselt inertne. Lõikekettad, liivapaber, liivaprits. Räninitriid (Si3N4) abrasiiv musta ja värviliste metallide töötlemiseks Tehisteemant tekib vedela süsiniku jahutamisel kõrgel rõhul, oluline on aeg, sest muidu võib grafiit tekkida. Vana värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem on seda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits
Enamlevinud on kvartsiosakesed, kuna liivatolmu leidub looduses kõikjal. Liivatolmus on osakeste suurus 1...30 µm, mis võib küllaltki kaua hõljuda õhus. Abrasiivkulumisel on põhimehhanismiks abrasioon, kuid selle võib lisanduda tribokeemiline reaktsioon või pindväsimusmehhanism (eriti kui kulutav abrasiivmass sisaldab erineva kõvadusega osakesi). Eristatakse kulumist kinnistatud abrasiiviga, kus abrasiivosakesed on kinnistatud (abrasiivkäiad, lõikekettad, viilid, lihvpaber või -riie jt) ja lahtise abrasiiviga, kus abrasiiviosakesed võivad vabalt libiseda või rulluda pindade vahel (joon.1.). Esimest kulumiskeemi nimetatakse ,,kahe keha" kulumiseks ja teist ,,kolme keha" kulumiseks. Tavaliselt on materjali kulumine ,, kolme keha" kulumise skeemi järgi üks või mitu suurusjärku väiksem kui samades tingimustes (surve, kiirus jt) " kahe keha kulumise skeemi järgi. a b Joon.1
3) intermetallilised karbiidid klatraadid e. sulgühendid (ka sisestusühendid: süsinikuaatomid asuvad metalli kristallstruktuuri tühimikes) (clathrate; клатраты, соединения ключения) suure kõvadusega, rasksulavad, haprad meenutavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) Siia kuuluvad W, Ti, Zr, V, Mo jt. raskmetallide karbiidid Neist levinuimad volframi karbiidid W2C ja WC (tungsten carbide) – teemandi kõvadusega kasutatakse lihvimismaterjalina (ka kraabitsad, lõikekettad jm.) Halogeenühendid – väga suur arv (sest kõik süsivesinikud võivad moodustada halogeniide) Praktikas levinumad CCl4 tetraklorometaan (van. tetrakloorsüsinik) – lahusti jm. CHCl3 triklorometaan (kloroform) – narkoos; lahusti Klorofluoroalkaanid (freoonid) – kasutatakse (üha vähem) jahutusseadmetes ja aerosoolballoonides näit. CCl3F – triklorofluorometaan CCl2F2 – diklorodifluorometaan
annaabi.ee 
