jt. säilitasid küll traditsioonilise riigikorra, kuid hakkasid järkjärgult jääma Kreeka maailma äärealadel Sitsiilias ja seejärel eriti Makedoonias esile kerkinud tugevate monarhiate varju. Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu. Pärast Peloponnesose sõja lõppu oli enamus tähtsamaid Kreeka riike Korintos, Teeba, Ateena jt. Sparta liitlased. Mitmes seini Ateena mereliitu kuulunud riigis seati Lysandrose eestvõttel ametisse kohalikest ülikutest koosnevad kümneliikmelised Sparta- meelsed oligarhiad nn dekarhiad (kümnevalitsused) , keda toetasid Sparta garnisonid (30 türannia Ateenas, mis samuti Lysandrose mahitusel võimule tuli, oli üks paljudest tema kehtestatud oligarhiatest). Tänu ustavatele dekarhiatele tõusis Lysandros Kreeka mõjukaimaks meheks. Samoslased hakkasid teda koguni kultuslikult austama ja Lysandros ise plaanis Spartas reformi, mis kaotaks kahe kuningasuguvõsa
407 sai Sparta laevastiku ülemjuhatajaks Lysandros, kes taastas spartalaste vahepeal jahenenud suhted pärslastega ja seega ka Pärsia finantstoetuse. 405 langes Ateena laevastik Dardanellide väinas Aigospotamoi lahingus Lusandrose juhitud spartalaste kätte. Spartalased piirasid Ateena nii maalt kui merelt ja linn alistus 404 aastal. Ateena kindlustused lammutati ja mereliit saadeti laiali. Oligarhiline riigipööre Ateenas 404 403 Lysandrose toetusel moodustasid Ateena oligarhiameelsed Kritiase juhtimisel 30- liikmelise nõukogu "isade korra" taastamiseks. Algas nn kolmekümne türanni võimutsemine Ateenas repressioonid, mõrvad ja sellest tingitud massiline pagulus naabermaakondadesse. Äärmuslike oligarhide vastu välja astunud mõõdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati.
annaabi.ee 
