Osadel inimestel kulgeb see ilma sümptomiteta, osadel tekivad tavalise viirusnakkuse sümptomid (palavik, kurguvalu, liigesevalu). Peale HIV-nakkuse ägedat faasi algab sümptomiteta faas (asümptomaatiline, varjatud kulgemise faas), mis võib kesta aastaid (keskmiselt kaks kuni kümme aastat). Selle perioodi ainsateks nähtudeks võivad olla peavalud ning püsiv valutu lümfisõlmede suurenemine (läbimõõdus üle 1 cm). Seda nimetatakse ka LAS-faasist (lymphadenopathy syndrome - lümfadenopaatia ehk lümfisõlmede suurenemine). Selles faasis võivad ilmneda ka sümptomid nahal nagu ekseem ja psoriaas. Üldiselt aga püsib inimese tervis jätkuvalt hea ja ta võib jätkata tavalisel moel oma igapäevast elu. Peale LAS-faasi, kui haigus süveneb ning vastupanuvõime väheneb, hakkab ilmnema rohkem sümptomeid. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi,
............................................................................................. 11 3 1. HI-VIIRUS HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome). See viirus isoleeriti ja tehti kindlaks 1983. aastal ning alguses nimetati HIVi LAViks(lymphadenopathy associated virus lümfisõlmede kahjustusedga seotud viirus). Lisaks alguses kindlaks tehtud HIVi esimesele tüübile (HIV-1)avastati 1986. aastal teine väga sarnane, kuidas veidi erineva ehituse ja käitumisega HIV-2, mis põhjustab samuti AIDSi. HIV-2 on vähem levinud ning selle viirustüübi poolt põhjustatud haigus on aeglasema kuluga. HIVi päritolu on tundmatu, kuidas arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt homoseksuaalide kaudu USAsse. 1.1
annaabi.ee 
