lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) ovaalsed
haigust nimetama tuumseks polühedroosiks. Kuna NPV-d nakatavad ka paljusid kahjulikke putukaid, omandasid need viirused tähtsuse putukatõrjes; molekulaarbioloogiliste uuringute tulemusena aga ka biotehnoloogias. Perekonna enim uuritud esindajad on: • Autographa californica MNPV (AcMNPV, peremees – tähtöölane); • Bombyx mori NPV (BmNPV, peremees – siidiliblikas); • Lymantria dispar MNPV (LdMNPV, peremees känalainelane) ja • Orgyia pseudotsugata MNPV (OpMNPV, peremees tukslane). Üldse on teada, et NPV nakatavad: • liblikaliste (Lepidoptera, 300 liiki); • kahetiivaliste (Diptera, 20 liiki); • kiletiivaliste Hymenoptera (20 liiki) ja • ehmestiivaliste Trichoptera (üks liik, puruvana) seltside esindajaid. Samuti võivad need viirused nakatada teisi lülijalgseid (krevetid, suur majanduslik probleem Aasias)
annaabi.ee 
