voorusest ja oli seetõttu lubamatu. Reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. Küllap oli sealne riigikord teda oma ideaali kujundamisel ka mõjutanud. Aristoteles Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja kõige mitmekülgsem õpetlane Aristoteles. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus ta pärast vahepealset äraolekut juba küpse mehena Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis (Lykeionist tuleb nimetus lütseum). Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas. Eelkäijatele tuginedes kujundas ta
voorusest ja oli seetõttu lubamatu. Reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. Küllap oli sealne riigikord teda oma ideaali kujundamisel ka mõjutanud. Aristoteles Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja kõige mitmekülgsem õpetlane Aristoteles. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus ta pärast vahepealset äraolekut juba küpse mehena Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis (Lykeionist tuleb nimetus lütseum). Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas. Eelkäijatele tuginedes kujundas ta
annaabi.ee 
