Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 USA kodanik „Fontään“ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavarassor 1954 Alexina Sattler KUULSAMAD TEOSED „Trepist alla tulev akt“ „Jalgratta ratas“ „L.H.O.O.Q.“ Suur tänu kuulamast!
a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927 a bie llus ta a utotöös turi tütre Lydie S a ra zin-La va s s origa ning la huta s 1928 1954 a bie llus ta Ale xina S a ttle riga ning e la s te ma ga s urma ni 1955 US A koda nikuks Male t mäng imas Kas utatud mate rjal: www.google .e e www.wikipe dia .org
❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja alustas täiesti uuesti ❖ 1925 asus elama Pariisi ❖ eesnimeks Jean
Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk. 275 põgenemine Chaval, Catherine Lk. ~284- Mingi meeleavaladus, töölised karjuvad, mäss Lk. 298 Cahterine annab Etieneele kolaka Lk. 321 Etinee kirvega, Maigrat Lk. 322 Maigrat põgeneb Lk. 358 kaklus Etinee ja Chavali vahel Lk. 362 Mõrv, Jeanlin tapab sõduri Lk
Niiviisi ei tahtnud enam keegi söekaevuritest jätkata. Oli vaja vaid seda tõuget, mis streigini viiks, ning kaevanduste ülemad andsid selle tõuke. Leidus ka mees, Etienne, kes oma kõnedega suutis rahvast veel rohkem mässama panna ja oma õiguste eest seisma. Kas streik oli just õige lahendus olukorrale, kuid ega muud võimalikku väljapääsu näha polnudki. Streik muutis söekaevureid. Elu läks tõepoolest kehvaks, käidi kerjamas, varastamas (Jealine, Lydie ja Bebert), et kuskiltki saada söögipoolist. Samas kasvas kaevurites suur viha kaevanduste omanike vastu. Keegi ei mõelnudki tööle tagasi minna, sest õigused oli vaja maksma panna! Ei tahetud elada edasi nõnda nagu seda olid kõik esivanemad teinud, ääretus vaesuses. Inimesel on keeruline iseloom, nõnda võib öelda ka söekaevurite kohta. Nad koguvad kõik viha ning pettumuse enda sisemusse, ning ühel hetkel plahvatab see kõik välja.
Neljas tase aastani, mil taipas, et päris tippu ta Viies tase males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna. Pereelu 1927. aasta juunis abiellus autotöösturi tütre Lydie SarazinLavassoriga. Jaanuaris 1928 abielu lahutati, sest Duchampi sõnul ei suutnud ta rohkem kanda abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid. 1954 abiellus ta Alexina Sattleriga ja see abielu jäi püsima kuni Duchampi surmani. Etant donnés 19461966 Tegeles sellega 20 aastat ilma kellelegi, Muutke teksti laade Teine tase peale oma naise, Kolmas tase ütlemata
Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus ta Prantsusmaa meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 -3 =2) ja teenis sellega meistersportlase tiitli. Ta jätkas võistlusspordis kuni 1933. aastani, mil taipas, et päris tippu ta males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna. Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset. Juunis 1927 abiellus ta autotöösturi tütre Lydie Sarazin-Lavassoriga. Jaanuaris 1928 abielu lahutati, sest Duchampi sõnul ei suutnud ta rohkem kanda abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid. 1954 abiellus ta Alexina Sattleriga ja see abielu jäi püsima kuni Duchampi surmani. Duchamp sai 1955 USA kodanikuks. "purskkaev" 6.Sürrealism Sürrealism on moodsa kunsti sokeerivaim suund. Tegelikult leidub sürrealistlike sugemeid juba 15. Sajandi kunstis
annaabi.ee 
