meelitada ja nendega ära joostes abielluda, et kaasavara endale saada ning ära elatuda ilma tööd tegemata. Teenis küll sõjaväes, kuid võlgade pärast tahtis minema kolida ja pidi töö maha jätma. Tegi mr.Darcyt kõigi ees maha, rääkides, et ta võttis temale ammu lubatud vaimulikukoha talt ära. Tegelikkuses aitas Darcy ta jalule, peale seda kui ta ise koha tagasi lükkas. Wickham aga kulutas kõik raha maha ja hakkas kuulujutte levitama. Lõpuks ,,armus" ta Lydiasse ja jooksis koos temaga minema, Benneti perele suure paanika tekitades. Oli patt elada abiellumata koos mehega ja Lydia käitumine andis halva varju tervele Benneti perele. Peale nädalaid otsinguid leiti nad Londonist ja pandi kiirelt paari. Mr.Darcy maksis Wickhamile raha, et ta diiliga nõustuks. Kolisid kaugele Põhja. Kas meeldis? Liiga palju mula oli vahel ja lõpp on kiirustades kirjutatud, 2 viimase peatükiga juhtus rohkem, kui terves raamatus. Raamatu mõte
midagi ning ta tahab hoopis Lydiat. Edaspidi kohtusid nad iga päev, Lydia muutus üha vabamaks, Lydia oli esimene naine kelle puhul Goldmund tundis, et too üksnes ei ihalda teda vaid ka armastab. ( Goldmund on väga suure muutuse läbi teinud pärast kloostrist lahkumist. Seal oli ta kaalutlev ja jumalakartlik, patust hoiduv nooruk, ent väljaspool kloostrit muutust ta seelikukütiks nagu Lydia ütles, ning jahtis vaid naisi ning armastust.) Goldmund armus Lydiasse tõeliselt, nägi temas seda sama hinge mis oli kunagi temas olnud. Goldmund imestas, miks ta ikka veel seal mõisas on ja salaja Lydiaga kohtub. Ta mõistis, et on nende nädalatega vanemaks ja küpsemaks muutunud. Ühel ööl, kui Lydida oli järjekordselt Goldmundi toas, tuli sinna Julie, kelle peal oli algusest peale puhanud Goldmundi silm ja keda ta oli ihaldanud. Ähvardades Lydia ja Goldmund isale üles anda, lubati Juliel jääda koos nendega voodisse