enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ning tõsta toitude süsivesikusisaldust. Lae ennast täis positiivset energiat! 1.3TERVISEJOOKS (Cooper) Viimasel ajal on hakatud rahvusvahelises ulatuses propageerima tervisesporti, kuna inimesed on tehnika arengu tõttu muutunud laisaks ning füüsiline aktiivsus on järjest vähenenud. Üheks maailma kuulsamaks jooksutreeneriks on Arthur Lydiard, tema õpilased on tulnud ka olümpiavõitjateks. Samuti on ta kuulsust kogunud ka tervisejooksu propageerimisega. Ta on teinud katseid erinevas vanuses inimestega ja tõestanud, et õige treeninguga saavutab nii mõndagi. USA-s on tegelenud tervisejooksu probleemidega K.Cooper. Cooper näeb kõigile ette alustada 12-minutlise katsega, et teha enne harjutamisele asumist kindlaks oma organismi seisnud. Tuleb mõõta, kui pika teelõigu te suudate 12 minuti jooksul ilma erilise pingutuseta
kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see kahel viisil: 1) AEROOBSELT 2) ANAEROOBSELT Vastupidavuse ja tervise seisukohalt etendavad peamist osa aeroobsed energiatootmisallikad. Maksimaalsel pingutusel (kestus üle 10 minuti) saadakse 80% ja rohkem energiat aeroobsete mehhanismide arvelt. See on energeetikas domineeriv mehhanism. Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust. Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime. 5 2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks