Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid valitsemisviise, peavad enamus tänapäeva ühiskkonnaliikmetest demokraatiat siiski parimaks teadaolevaks valitsusviisiks. ...
Spartiaadid kippusid aja jooksul laostuma, põhjus pole teada. See muutus probleemiks 4/5 saj ja see sai Sparta riigile hukatuslikuks, kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le. Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose seadusandlust. Sparta oli ühelt pool aristokraatlik ja rangelt allutatud, aga samas oli ka spartaate võrdustav ideoloogia. Keelatud olid rikkuse eksponeerimine ja raha kasutamine ning vb raha hukutaski. Pole teada, millal selline süsteem tekkis, aga Messenia vallutamisel
annaabi.ee 
